Sisaldab
- Rikkaliku
A-vitamiini sisaldusega
- Ei sisalda
suhkrut
- Ei sisalda säilitusaineid
hoida toatemperatuuril
Peale avamist hoida jahedas ning tarvitada 3 päeva jooksul
klaaspudel, keeratava korgiga, 0,7l
Plokis 6 pudelit
Soovitame juua klaas päevas
Naha tervis on otseselt seotud toidust saadud
A-vitamiini hulgaga, kuigi A-vitamiini seostatakse ka silmade tervise ja parema
nägemisega. Uuri järgi, millised on parimad A-vitamiini allikad.
A-vitamiin toimib antioksüdandina neutraliseerides vabu
radikaale ja sel moel aidates vältida kortsude tekkimist. Teiseks on A-vitamiin
väga oluline naharakkude arengus ja kudede
A-vitamiinil ehk retinoolil on mitu nägu ehk meil on seda
võimalik toidust saada kahel viisil. Esmalt on A-vitamiini võimalik saada
loomset päritolu toitudest n-ö puhtal (ehk retinooli) kujul. Samuti oskab meie
keha A-vitamiini sünteesida ka taimset päritolu toiduainetes leiduvatest
värvipigmentidest ehk karotenoididest.
Porgandis leidub hulgaliselt karotenoide, mis on A-vitamiini eelühenditeks organismis.
Karotenoidide kui A-vitamiini eelühendite omastamine toidust
sõltub muuhulgas ka toiduvalmistamise viisist, aga seda mõneti ootamatu nurga
alt. Nimelt omastuvad mõned karotenoidid paremini just kuumtöödeldud
toiduainetest, näiteks kuumtöödeldud köögiviljadest.
A-vitamiini on meie organismis vaja mitmete erinevate
funktsioonide jaoks, sealhulgas keha kasvu ja arengu tagamiseks, tervete luude
jaoks, immuunsüsteemi tööshoidmiseks ja heaks silmanägemiseks. ETNÜ
toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul on vastavalt värskelt avaldatud uutele
Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele soovitatud suurendada nüüdsest A-
vitamiini saamist 10-13. aastaste earühmas. Uuenduse põhjus on tingitud
tänapäeva elustiilist: nimelt suurendab laste intensiivne arvuti ja
nutiseadmete kasutus igapäevast koormust silmadele. Samuti on uus soovitus
seotud varem algava puberteedieaga.
Samal ajal on vitamiin A ka hea näide sellest, miks
soovitatakse looduslikke vitamiiniallikaid ehk toiduaineid eelistada
toidulisanditele. Siinkohal tuleb meeles pidada, et A-vitamiin ehk retinool on
rasvlahustuv vitamiin (koos E-vitamiini, D-vitamiini ja K-vitamiiniga), samas
kui kõik B-rühma vitamiinid koos C-vitamiiniga on vesilahustuvad. Kui
toidulisandite tarbimisel transporditakse vesilahustuvate vitamiinide puhul
üleliigsed kogused loomulikul teel organismist välja, siis rasvlahustuvate
vitamiinide puhul see niisama lihtsalt ei toimu. Seega võib rasvlahustuvaid
vitamiine sisaldavate toidulisandite manustamisel tekkida vitamiini
ületarbimise oht.
A-vitamiini kaks nägu
Nagu juba öeldud, on A-vitamiini toidust võimalik saada
kahes erinevas vormis. Retinool on kõige levinum A-vitamiini vorm,
mida leidub nii meie endi organismis ning see, mida me saame loomsetest
toiduallikatest. Retinool on ka see A-vitamiini vorm, mida kasutatakse sageli
A-vitamiini sisaldavates toidulisandites ja erinevate toidutoodete
rikastamisel. Tegelikult võib A-vitamiin esineda ka teistes vormides (nt.
retinaal, retineenhape, jm.), millele me käesolevas artiklis eraldi ei
keskendu, ent mis täidavad meie kehas erinevaid A-vitamiinile omistatud rolle.
Karotenoidid on taimepigmendid, mida leidub oranžides,
kollastes, punastes, violetsetes ja rohelistes puu- ja köögiviljades. Teatud
osa taimses toidus leiduvatest karotenoididest on meie organism võimeline
vastavate ensüümide abil muundama A-vitamiiniks ehk retinooliks. Kõige
edukamalt saab organism hakkama β-karoteeni muundamisega A-vitamiiniks,
ülejäänud karotenoidide (nt. α-karoteeni, γ-karoteeni, β- krüptoksantiini,
lükopeeni) muundamine on vähemefektiivsem. Kui organismil pole karotenoide vaja
retinooliks muundada, talletatakse karotenoidide varu meie rasvkoes.
A-vitamiini roll meie organismis
A-vitamiini üheks kõige tuntumaks ülesandeks meie organismis on selle osalus meie nägemisprotsessis ja seda eriti hämaras valguses. Nimelt on A-vitamiinil täita võtmeroll silmas asuvas molekulis, mis reageerib valgusele. A-vitamiin mängib olulist rolli ka vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni ennetamises, mis on peamiseks nägemiskao põhjuseks eakate hulgas. Ühtlasi aitab A-vitamiin ennetada ja ravida kuiva silma sündroomi.Tomatite kuumtöötlemisel seal leiduvate karotenoidide omastamine suureneb.
A-vitamiin toetab ka organismi rakkude kasvu ja arengut ning
on vajalik sugurakkude moodustumiseks. Samuti aitab see vitamiin säilitada
nooruslikku ja säravat nahka, toetades naharakke nii sise- kui välispidiselt,
aidates ravida aknet ning ergutades naharakkude uuenemisprotsessi. Ühtlasi on
vitamiin A abiks hea jume hoidmisel ning kollageeni tootmisel ja naha elastsuse
säilitamisel. A-vitamiin aitab ka tagada limaskestade tervise ning võtab osa
luude ja hammaste ainevahetusest.
A-vitamiini vajavad ka mitmed immuunsust reguleerivad
funktsioonid meie kehas. Näiteks aitab vitamiin A tõsta organismi kaitsevõimet
infektsioonide, sh tavaliste külmetushaiguste ja põletike vastu. Samal ajal
aitab see ennetada ka tõsisemaid kroonilisi terviseprobleeme nagu kasvajad ja
autoimmuunhaigused.
Vitamiin A takistab ka rakke liiga tundlikuks muutumast,
sealhulgas ka mitmete toiduallergiate teket, kuna viimased on tihti tingitud
liiga ägedast immuunreaktsioonist. Kuna karotenoididel on lisaks ka antioksüdandi omadused, siis aitavad need koos teiste
antioksüdantidega ennetada rakukahjustusi ja pidurdada vananemisprotsessi.
Karotenoidid kui A-vitamiini eelühendid
Karotenoidid ehk vitamiin A taimsed eelühendid on oma
olemuselt taimepigmendid, mis annavad paljudele puu- ja köögiviljadele ning
seentele nende värvi. Samal ajal on karotenoidid taimedes olulised ka
fotosünteesi toimumiseks ning kaitseks UV kiirguse eest. Karotenoidid annavad
näiteks oranži värvuse porgandile, maguskartulile, kukeseentele ja melonile.
Madalas kontsentratsioonis annavad karotenoidid kollaka värvuse ka piimarasvale
ja võile. On huvitav teada, et just rasvkoes sisalduva karotenoidide varu tõttu
on meie rasvkude (ja ka mitmete loomade-lindude rasvkude) õrnalt kollaka
alatooniga.
Toitude A-vitamiini sisalduse arvutamisel võetakse arvesse
nii toidus sisalduv retinool kui karotenoidid. Arvatakse, et toidust saadavast
β-karoteenist muundatakse A-vitamiiniks alla 10% ja teistest karotenoididest
veelgi väiksem osa. See, kui suurel määral toidust saadud karotenoidid
organismis A-vitamiiniks muundatakse, oleneb mitmetest teguritest. Oma osa
mängivad siin nii organismi A-vitamiini vajadus, soolestiku tervis, sapieritus
kui soolestikus hetkel oleva rasva hulk.
Rasv on oluline just seetõttu, et nii karotenoidide
kui retinooli puhul on tegemist rasvlahustuvate ühenditega, mis imenduvad
paremini rasva juuresolekul. Seega, kui soolestik pole terve, sapieritus on
halvenenud või dieet liiga rasvavaene, ei pruugi karotenoidide muundamine
efektiivselt toimida.
A-vitamiin toidus
Valmiskujul leidub A-vitamiini ehk retinooli näiteks maksas,
piimatoodetes (eriti juustus ja võis), munas ja kalas. Seevastu karotenoide ehk
A-vitamiini eelühendeid sisaldavad hulgaliselt tumerohelised, kollased,
oranžid, punased ja violetsed köögi- ja puuviljad ning marjad. Näiteks saavad
karotenoididelt oma värvi porgand, suvikõrvits, brokoli, maguskartul, tomat,
paprika, lehtkapsas, spinat, mango, apelsin, astelpajumarjad, goji-marjad,
melon, virsik, aprikoos ja paljud muud viljad.
Valmiskujul A-vitamiin ehk retinool on loomse päritoluga
toiduainetes võrdlemisi stabiilne ning tavalised toidu käitlemis- ja
säilitusviisid selle sisaldust seal ei mõjuta. Kuumtöötlemisel toidu
retinoolisisaldus aga mõneti väheneb. Taimses toidus sisalduvaid karotenoide
võib toidu kuumtöötlemine aga muuta isegi organismi jaoks paremini
omastatavaks. Siinkohal saab näitena kasutada tomateid: nimelt on kuumtöödeldud
tomatipastas sisalduvaid karotenoide (lükopeeni) organismil kergem omastada kui
toorest tomatist.
Kuigi kuumtöötlemine muudab toidus sisalduvad karotenoidid
paremini omastatavaks, väheneb toitumisnõustaja Külli Holstingu sõnul
kuumtöötlemisel siiski ka toidus leiduvate karotenoidide üldhulk. Nõustaja
sõnul on karotenoidide piisavaks omastamiseks oluline ka taimetoidu piisav
peenestamine ja selle tarbimine koos rasvainega (sh koos pähklite ja
seemnetega). Seega soovitatakse köögiviljaroogi (salateid, suppe, hautisi,
köögiviljalisandeid, jm) valmistada juba koos rasvainega (õlid, või,
pähklid-seemned).
A-vitamiini puudus
A-vitamiini defitsiiti võib esineda kahes erinevas vormis.
Esmane defitsiit ilmneb juhul, kui inimene ei tarbi piisavalt A-vitamiini
(retinooli või karotenoide) sisaldavaid toiduaineid. Teisene A-vitamiini
defitsiit on aga seotud hoopis terviseprobleemidega, mis takistavad kehal
toidust A-vitamiini omastada. Selleks võivad olla näiteks rasvade krooniline
imendumishäire, halvenenud sapitootmine, aga ka kahjulike elustiilitegurite
mõju (suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine).
Rasvlahustuva A-vitamiini imendumist võib häirida ka väga
madala rasvasisaldusega dieet ning samuti tsingi defitsiit, kuna tsink mängib olulist rolli vitamiin A ainevahetuses.
A-vitamiini defitsiidile on iseloomulikud järgmised sümptomid: nägemishäired
pimeduses, kuiva silma sündroom, silmade suurenenud infektsioonirisk ning
üldine limaskestade ja naha kuivus. Lastel võivad esineda kasvuhäired ning
rasedatel platsenta kasvuhäired, häiritud võib olla ka sugurakkude
moodustumine.
A-vitamiin toidulisandina
Kuigi A-vitamiini sisaldavate toidulisandite tarvitamine
võib vajalikuks osutuda mõnel pool maailmas, kus pole kättesaadavad A-vitamiini
sisaldavad toiduained, pole Eesti tingimustes selliseid lisandeid siiski mõtet
soovitada. Nagu juba varem mainitud, siis seda peamiselt põhjusel, et
rasvlahustuvate vitamiinide (sh vitamiin A) puhul toimub üleliigsete
vitamiinikoguste väljutamine organismist tunduvalt aeglasemalt kui
vesilahustuvate puhul. Seepärast võib A-vitamiini (ehk retinooli)
liigtarbimisel kuhjuda kehas ka toksiline kogus vitamiini.
Ainult toiduga ei ole A-vitamiini praktiliselt võimalik
saada toksilises koguses, pigem muutub A-vitamiin toksiliseks toidulisandite
ületarbimisel. A-vitamiini sisaldavate toidulisandite ületarbimine võib muuta
hapraks meie luud ning olla maksa kahjustava toimega. Samas, suured kogused
karotenoide (kui A-vitamiini eelühendeid) aga toksilisi sümptomeid esile ei
kutsu. Toitumisnõustaja sõnul kasutatakse karotenoide sisaldavaid lisandeid
vahel ka enne soojale maale sõitu või päevitamise hooaja algust. Nii lisandite
kui karotenoidide-rikka toidu liigtarbimisel võib vahel esineda ainult
kollakas-oranži tooni tugevnemist nahavärvis.
- porgandimahla 31%,
- õunamahla 66%
- apelsinimahl 3%
- lisatud A-vitamiini 15%
100 ml toote kohta
- energiat 170 kj/40 kcal
- rasvad 0,00g millest küllastunud 0,00g
- süsivesikud 9,4g millest suhkruid 9,3g
- kiudained 0,6g
- valk 0,3g
- soola 0,005g
- Provitamiin A 120ug 15%
100% porgandi-õuna-apelsinimahl A-vitamiiniga 0.7L
- Tootja: Fructal Natura
- Mudel: FRU515436
- Saadavus: Laos
-
2.00€
- Maksudeta: 1.67€