Arvatakse, et kõrvits on pärit Põhja-Ameerikast. Just Mehhikost on leitud seemneid, mis pärinevad 7000-5000 eKr. Viiteid kõrvitsale pärinevad veel paljudest erinevatest sajandidtest ning nimi pärineb eelkõige kreeka keelest  pepon ehk „suur melon“. Omakorda prantslased muutsid suupärasemaks peponi „pompooniks“, mille omakorda inglased muutsid „pumpion“ ning lõpuks ameerika kolonistide hulgas kutsuti hellitavalt „pumpkin“, mis siis tänaseni kasutusel on.

Ka indiaanlased kasutasid kõrvitsat läbi ajaloo ning on teada, et nad kuivatasid kõrvitsaribasid, millest tehti matte (põrandale, külje alla, istumiseks, tekkideks jne). Samuti röstiti kõrvitsat lõkkel söömiseks.

Hilisemalt hakati kasutama kõrvitsat ka erinevates retseptides ning katsetati kõrvitsat hautistes, suppides, magustoitudest. On ajaloost märke ka selle kohta, et kõrvits on avatud pealt, seest on eemaldatud sisu (seemned ja viljaliha) ning täidetud piimaga, vürtsidega ja meega ning nii küpsetatud.

Fakte:

  • kõrvits kuulub samasse perekonda,kuhu kuuluvad kurgid ja suvikõrvitsad
  • Kõrvits sisaldab rikkalikult kaaliumi ja A-vitamiini
  • Kõrvitsa õied on söödavad (praetud kõrvitsaõied, täidetud kõrvitsaõied jne)
  • Maailma suurim kõrvitsapirukas on olnud 152,4 cm ja kaalus üle 158.75 kg ning selleks kulud 36,3 kg hautatud kõrvitsat, 16,33 kg suhkrut, 12 tosinat muna ja küpsetamiseks kulus kokku 6 tundi.
  • Ajalooliselt on teada, et kõrvitsat soovitati madude hammustuste korral
  • Kõrvitsalised koosnevad 90% veest

 

Kõrvitsalaternate ajalugu

Tõenäoliselt ulatuvad juured paganlike ja keldi rituaalidesse kuid on arvatud, et kõrvitsalaternate pidustused tulenevad Rooma puuviljade ja seemnete jumalanna Pomona pidustustest, kuid siiski kõige enam peetakse seda keldi Samhain festivaliga, mis tähendab suve lõppu.

Kõrvitsalaternaid hakati tegema siiski Ameerikas ning komme on pärit alles 18.sajandist. Küllap Iirimaal levinud komme tuua Samhaini ühislõkkelt söed koju õõnestatud kaalika sees, kusjuures kasutati ka naerist, peeti, kartulit.

 Juurviljalaterna komme viitab iiri rahvajutule Ihnuskoi Jackist, keda jumal tema pattude pärast ei võtnud paradiisi ja eelnevalt kuradiga sõlmitud lepingule ei saanud ka kurat teda põrgusse vastuvõtta – nii pidi Jack mööda maad kondama ringi. Teed valgustas ta köögivilja õõnestatud hõõguvate sütega, millega kurat teda põrgust loopis.

Sellest legendist ajendades, hakkasid iirlased ja šotlased pimedal ajal eemale peletama kurje vaime õõnestatud köögiviljadega kuhu sisse oli lõigatud hirmutavad näod.